04.05.2024, 20:40

SÕJAPÄEVIK (801. päev) | Vene rünnakud – rahu, ainult rahu. Kas venelased on Ukrainas keemiarelvi kasutanud?

Paanilised teated Ukraina rindejoone läbimurdmisest ühes või teises kohas on liialdus, mida põhjustab kas poliitiline vajadus või siis uudisnuppude kirjutajate sõjaline ebapädevus. Olukord rindel on raske, aga läbimurreteks pole jõudu kellelgi.

Andrei Hvostov

Andrei.Hvostov@ekspress.ee

RASKED ÕPPUSED: Ukraina jalaväelased harjutavad kaevikutes liikumist keemiarünnaku tingimustes. Pilt on tehtud selle aasta veebruaris. Aprillis-mais hakkasid tulema teated, mis näitavad, et õppuste stsenaarium muutub karmiks tegelikkuseks.

FOTO: REUTERS/Vyacheslav Madiyevskyy | Scanpix

Viimaste päevade ja isegi nädalate kestel on palju arutatud venelaste (suur)rünnaku võimalikke tulemusi ja toimumise tähtaegu. Räägitakse, et venelased vallutavad palju kannatanud linnakese Tšassiv Jari, ja isegi nii grandioossest üritusest nagu Harkivi linna hõivamine.

Esmalt tasub tähele panna, et erinevalt 2023. aasta Ukraina vägede suurest pealetungist, millest hakati täiesti kummalisel põhjusel pasundama juba mitu kuud enne seda, kui maastikul reaalselt midagi juhtuma hakkas, hoiab Vene propaganda oma vägede võimaliku pealetungi kohta suu kinni. Ilmselt võib seda nimetada vigadest õppimiseks. Kui ei kiida suure suuga kohe-kohe juhtuma hakkavat oma vägede edenemist, siis ei pea tulevikus ka seletama pealetungi läbikukkumise põhjusi. Võib teha näo, et midagi pole olnud ja suuri plaane pole peetud.

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare (147)